{"id":1313,"date":"2016-02-20T13:41:14","date_gmt":"2016-02-20T13:41:14","guid":{"rendered":"http:\/\/shkollaislame.com\/SHKIWP\/index.php\/2016\/02\/20\/historia-e-krijimit-te-shteteve-se-botes-islame\/"},"modified":"2016-02-20T13:41:14","modified_gmt":"2016-02-20T13:41:14","slug":"historia-e-krijimit-te-shteteve-se-botes-islame","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/shkollaislame.com\/?p=1313","title":{"rendered":"Historia e krijimit t\u00eb shteteve s\u00eb Bot\u00ebs islame"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\">Historia e krijimit t&euml; shteteve islame p&euml;rfshin t&euml; gjitha shtetet an&euml;tare t&euml; OBI &ndash; t, si dhe shkurtimisht jan&euml; p&euml;rfshir&euml; edhe shtetet t&euml; cilat, kan&euml; status v&euml;zhgues. N&euml; k&euml;t&euml; punim nuk jan&euml; elaborue shtetet q&euml; kan&euml; p&euml;rqindje t&euml; madhe t&euml; popullsis&euml; myslimane mir&euml;po nuk jan&euml; an&euml;tare t&euml; OBI &ndash; it. (Sahara Per&euml;ndimore, Kosova, Tanzania etj.). <br \/>Historia e krijimit t&euml; Shteteve t&euml; OBI &#8211; t<br \/>Historia e krijimit t&euml; shteteve islame, &euml;sht&euml; ndryshuar krahas zhvillimit t&euml; shoq&euml;ris&euml; njer&euml;zore. N&euml; t&euml; kan&euml; ndikuar l&euml;vizjet mekanike t&euml; popujve, pushtimet nga perandorit e m&euml;dha, pushtimet koloniale t&euml; fuqive t&euml; m&euml;dha evropiane (Britania Madhe, Franca, Italia, Holanda) Japonis&euml;, luft&euml;rat bot&euml;rore e lokale etj. Pas Luft&euml;s s&euml; Dyt&euml; Bot&euml;rore, shtohet numri i shteteve t&euml; pavarura islame, t&euml; cilat zgjodh&euml;n rrug&euml; t&euml; ndryshme t&euml; zhvillimit (disa shtete zgjodh&euml;n rrug&euml;n e Socializmit si p.sh Algjeria Libia etj., disa rrug&euml;n e kapitalizmit Kuvajti, Katari etj.). N&euml; fillim t&euml; viteve 90 &ndash; ta, ndodhi shp&euml;rb&euml;rja e Bashkimit Sovjetik, ku pavar&euml;sohen 6 shtete m&euml; shumic&euml; t&euml; popullsis&euml; myslimane.[1]<br \/>Bazuar n&euml; tabel&euml;n e m&euml; poshtme, p&euml;rve&ccedil; Republik&euml;s s&euml; Turqis&euml; q&euml; merret si shteti pasardh&euml;s e Perandoris&euml; Osmane, t&euml; gjitha shtetet e tjera t&euml; OBI &ndash; it deri n&euml; momentin e shpalljes s&euml; pavar&euml;sis&euml; kan&euml; qen&euml; t&euml; pushtuara dhe t&euml; kolonizuara nga: Perandoria Osmane, Britania e Madhe, Franca, Italia, Holanda, Portugalia si dhe Bashkimit Sovjetik (BRSS) &ndash; ja etj.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"> <!--more--> <br \/>Lufta p&euml;r liri dhe pavar&euml;si e shteteve t&euml; OBI &ndash; it, ishte e gjat&euml; e mundimshme dhe e dhimbshme. P&euml;rpos Turqis&euml; q&euml; ishte trash&euml;gimtare e Perandoris&euml; Osmane t&euml; gjitha shtetet e tjera deri t&euml; pavar&euml;sia e tyre erdh&euml;n pas nj&euml; lufte t&euml; gjat&euml; dhe t&euml; p&euml;rgjaksh&euml;m, t&euml; cilat mbrapa saj lan&euml; shum&euml; viktima, si n&euml; radh&euml;t e forcave t&euml; armatosura ashtu edhe n&euml; radh&euml;t e civileve t&euml; pa armatosur duke p&euml;rfshi: gra, f&euml;mij&euml;, pleq etj.<br \/>Fuqit&euml; e m&euml;dha koloniale evropiane, i kolonizuan k&euml;to shtete p&euml;r q&euml;llime t&euml; ndrysh&euml;m, p.sh. Perandoria franceze, ishte perandoria e dyt&euml; m&euml; e madhe pas Perandoris&euml; Britanike u krijua p&euml;r q&euml;llime t&euml; tregtis&euml;, prestigjit, p&euml;r t&euml; p&euml;rhapur kultur&euml;n, gjuhen franceze, si dhe fen&euml; katolike.[2] Edhe misioni i Perandoris&euml; Britanike, q&euml; ishte perandoria m&euml; e madhe kolonizator&euml;, kishte q&euml;llim pothuajse t&euml; nj&euml;jt&euml; m&euml; at&euml; t&euml; Franc&euml;s. N&euml; fillim ishte mision p&euml;r t&euml; p&euml;rhapur kultur&euml;n, gjuhen angleze, fen&euml; krishtere si dhe misione shkencore p&euml;r ti eksploruar k&euml;to vende t&euml; pa zbuluara deri at&euml;her&euml;.[3] Edhe kolonizator&euml;t tjer&euml; evropian si&ccedil; ishin: Italia, Holanda, Portugalia si dhe BRSS &ndash; ja etj., kishin t&euml; nj&euml;jtat q&euml;llime si t&euml; francez&euml;ve dhe anglez&euml;ve. N&euml; realitet q&euml;llimi i k&euml;tyre kolonizimeve nga kolonizator&euml;t evropian si&ccedil; shihet m&euml; von&euml; ishte: zbulimi dhe vjedhja e pasurive natyrore, (ari, argjendi, diamanti etj), tregtia m&euml; skllev&euml;r nga nj&euml;ri kontinent n&euml; tjetrin p&euml;r t&euml; punuar n&euml; plantacionet e kafes, plantacionet bujq&euml;sore &ndash; pem&euml;tore, n&euml; miniera, n&euml; industrit&euml; e renda etj. K&euml;to kolonizime quan n&euml; rob&euml;rimin dhe varf&euml;rimin e k&euml;tyre shteteve.[4]<br \/>Aspiratat e popujve t&euml; k&euml;tyre shteteve p&euml;r liri dhe pavar&euml;si fillon qysh para Luft&euml;s s&euml; Par&euml; Bot&euml;rore. <br \/>Shumica e shteteve t&euml; OBI &ndash; it, filluan t&euml; pavar&euml;sohen pas Luft&euml;s s&euml; Par&euml; Bot&euml;rore dhe n&euml; ve&ccedil;anti pas Luft&euml;s s&euml; Dyt&euml; Bot&euml;rore. <br \/>N&euml; vitet e 10 &ndash; ta fituan pavar&euml;sin&euml;: Shqip&euml;ria 1912, Afganistani 1919. N&euml; vitet e 20 &ndash; ta fituan pavar&euml;sin&euml;: Egjipti 1922, po n&euml; k&euml;t&euml; vit (1922), Perandoria Osmane z&euml;vend&euml;sohet nga Republika e Turqis&euml;, e cila m&euml; 1923 shpallet Republik&euml;, nd&euml;rsa m&euml; 1924 shpallet i pavlefsh&euml;m edhe Kalifati.[5] N&euml; vitet e 30 &ndash; ta fituan pavar&euml;sin&euml; Iraku 1931, Arabia Saudite 1932. N&euml; vitet e 40 &ndash; ta fituan pavar&euml;sin&euml;: Libani 1943, Indonezia 1945, Jordania 1946, Siria 1946, Pakistani 1947. N&euml; vitet e 50 &ndash; ta fituan pavar&euml;sin&euml;: Omani 1950, Libia, Maroku 1956, Tunizia 1956, Sudani 1956, Malajzia 1957, Guineja 1958. N&euml; vitet e 60 &ndash; ta fituan pavar&euml;sin&euml;: Benini 1960, Burkina Faso 1960, Bregu i Fildisht&euml; 1960, &Ccedil;adi 1960, Gaboni 1960, Kameruni 1960, Mali 1960, Mauritania 1960, Nigeri 1960, Nigeria 1960, Senegali 1960, Somalia 1960, Togo 1960, Kuvajti 1961, Siera Leone 1961, Uganda 1962, Algjeria 1965, Gambia 1965, Maldivet 1965, Guajana 1966. N&euml; vitet e 70 &ndash; ta fituan pavar&euml;sin&euml;: Bahrejni 1971, Bangladeshi 1971, Emiratet e Bashkuara Arabe 1971, Katari 1971, Guineja Bissau 1973, Irani 1975, Komoret 1975, Mozambiku 1975, Surinami 1975, Xhibuti 1977. N&euml; vitet e 80 &ndash; ta fituan pavar&euml;sin&euml;: Brunei 1984. N&euml; vitet e 90 &ndash; ta fituan pavar&euml;sin&euml;: Jemeni 1990, Azerbajxhani 1991, Kazakistani 1991, Taxhikistani 1991, Kirgistani 1991, Uzbekistani 1991. Shih tabel&euml;n nr. 1.<br \/>Kufijt&euml; e shteteve t&euml; OBI &ndash; it, q&euml; nga pavar&euml;simi i tyre kan&euml; p&euml;suar ndryshime. M&euml; 20 maj&euml; 2002 nga Indonezia shk&euml;putet dhe shpallet Republika e Timorit Lindor, nj&euml; republik&euml; m&euml; shumic&euml; t&euml; popullsis&euml; s&euml; krishtere. M&euml; 9 korrik 2011 nga Sudani shk&euml;putet dhe shpallet republika e Sudanit t&euml; Jugut, gjithashtu nj&euml; republik&euml; m&euml; shumic&euml; t&euml; popullsis&euml; s&euml; krishtere. Q&euml; nga viti 1991, brenda territorit t&euml; Azerbajxhani &euml;sht&euml; krijuar Republika Nagorno &ndash; Karabakh m&euml; shumic&euml; t&euml; popullsis&euml; armene q&euml; i takoj fes krishtere, q&euml; defakto &euml;sht&euml; shtet i pa varur, dejuro i takon Azerbajxhanit. Probleme territoriale vazhdon t&euml; k&euml;t&euml; edhe Somalia, e cila q&euml; nga viti 1991 &euml;sht&euml; krijuar Republika e Somalandit m&euml; shumic&euml; t&euml; popullsis&euml; myslimane q&euml; defakto &euml;sht&euml; shtet i pa varur dejuro i takon Somalis&euml;. Maroku ka pretendime mbi Republik&euml;n e Sahar&euml;s Per&euml;ndimore m&euml; shumic&euml; t&euml; popullsis&euml; Arabe q&euml; i takon 99 % fes myslimane. Pakistani ka problem t&euml; brendshme territoriale, si dhe ka pretendime mbi Kashmirin. Edhe shtetet tjera t&euml; OBI &#8211; t kan&euml; probleme territoriale q&euml; le t&euml; hapur ndryshimin e kufijve t&euml; k&euml;tyre shteteve apo edhe krijimin e ndonj&euml; shteti t&euml; ri n&euml; hap&euml;sirat e k&euml;tyre shteteve.[6] <br \/>Krijimi shtetit Izraelit dhe &Ccedil;&euml;shtja Palestineze<br \/>Nj&euml; &ccedil;&euml;shtje ende e pa zgjidhur edhe n&euml; dit&euml;t e sotme, n&euml; hap&euml;sir&euml;n e OBI &ndash; it, &euml;sht&euml; &ccedil;&euml;shtja e Palestineze. N&euml; vitit 1949 krijohet shteti i Izraelit. Q&euml; nga krijim i shtetit izraelit kan&euml; kaluar 50 vjet dhe sot e asaj dite ky shtet i krijuar artificialisht mbi tokat arabe, m&euml; shtrenjt&euml; e pagoi dhe vazhdon ta paguaj Palestina.[7]<br \/>Krijimi i nj&euml; shteti t&euml; pavarur palestinez nuk vihej n&euml; diskutim, por vihen kufijt&euml; e tij, q&euml; diskutohen edhe n&euml; dit&euml;t e sotme, m&euml; q&euml;llim q&euml; t&euml; vihet deri n&euml; dh&euml;nien fund t&euml; konfliktit izraelite &ndash; palestineze dhe krijimin e nj&euml; shteti Palestinez.[8] <br \/>Shtetet v&euml;zhguese t&euml; OBI &ndash; it<br \/>Rruga deri t&euml; pavar&euml;sia edhe p&euml;r shtetet v&euml;zhguese t&euml; OBI &ndash; it (Federata Ruse, Mbret&euml;ria e Tajland&euml;s, Republika e Bosnj&euml;s dhe Hercegovin&euml;s si dhe Republika e Qipros Veriore), ishte e gjat&euml; dhe e mundimshme po thuajse e nj&euml;jt&euml; si e shteteve t&euml; OBI &#8211; it. P&euml;rpos Federat&euml;s Ruse q&euml; ishte trash&euml;gimtare e BRSS t&euml; gjitha shtetet e tjera deri t&euml; pavar&euml;sia e tyre erdh&euml;n pas nj&euml; lufte t&euml; gjat&euml; dhe t&euml; p&euml;rgjaksh&euml;m, t&euml; cilat lan&euml; mbrapa saj lan&euml; shum&euml; viktima dhe shkat&euml;rrime. Kufijt&euml; e sot&euml;m t&euml; k&euml;tyre shteteve u p&euml;rcaktuan pas Luft&euml;s s&euml; Dyt&euml; Bot&euml;rore: Tajlanda 1932, Qipro Veriore 15 n&euml;ntor 1983, Rusia 12 qershor 1990, Bosnja dhe Hercegovina 1 mars 1992.[9]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Tabela 1. Emri zyrtar i shtetit, data e shpalljes s&euml; pavar&euml;sis&euml; si dhe emri i kolonizatorit [10] <br \/>Emri zyrtar i Shteti t Viti i Nga: Emri zyrtar i Shteti t Viti Nga:<br \/>Republika Islamike e Afganistanit<br \/>19.08.1919 Britania Republika Libaneze<br \/>22.11.1943 Franca <br \/>Republika Popullore Demokratike e Algjeris&euml; 05.06.1965 Franca Libia<br \/>24.12.1951 N&euml;n kujdesin e OKB &ndash; s&euml;<br \/>Republika e Azerbajxhan<br \/>30.08.1991 BRSS Malajzia<br \/>31.08.1957 Britania<br \/>Mbret&euml;ria e Arabis&euml; Saudite<br \/>23.09.1932 &#8212;&#8212;&#8211; Republika e Maldive<br \/>26.07.1965 Britania <br \/>Mbret&euml;ria e Bahrejnit<br \/>15.08.1971 Britania Republika e Malit<br \/>22.09.1960 Franca <br \/>Republika Popullore Demokratike e Bangladeshit<br \/>16.12.1971 Pakistani Per&euml;ndi. Republika Islamike e Mauritanis&euml; 28.11.1960 Franca <br \/>Republika e Benini<br \/>01.08.1960 Franca Mbret&euml;ria e Marokut<br \/>02.03.1956 Franca <br \/>Negara Brunei Darussalam<br \/>01.01.1984 Britania Republika e Mozambikut<br \/>25.06.1975 Portugalia <br \/>Burkina Faso<br \/>05.08.1960 Franca Republika e Nigerit<br \/>03.08.1960 Franca <br \/>Republika e Bregut t&euml; Fildisht&euml;<br \/>07.08.1960 Franca Republika Federale e Nigeris&euml;<br \/>01.11.1960 Britania <br \/>Republika e &Ccedil;adit<br \/>11.08.1960 Franca Sulltanati i Omanit<br \/>1950 Portugalia<br \/>Emiratet e Bashkuara Arabe<br \/>02.12.1971 Britania Republika Islamike e Pakistanit<br \/>14.08.1947 India <br \/>Republika Arabe e Egjiptit<br \/>28.02.1922 Britania Palestina<br \/>&#8212;&#8212;&#8211; &#8212;&#8212;&#8211;<br \/>Republika e Gabonit<br \/>17.08.1960 Franca Republika e Senegalit<br \/>04.04.1960 Franca <br \/>Republika e Gambis&euml;<br \/>18.02.1965 Britania Republika e Siera Leonit<br \/>27.04.1961 Britania <br \/>Republika e Guines&euml;<br \/>02.10.1958 Franca Republika Federale e Somalis&euml;<br \/>01.07.1960 Britania dhe Italia<br \/>Republika e Guineja Bissau<br \/>24.09.1973 Portugalia Republika e Sudanit<br \/>01.01.1956 Britania dhe Egjipti<br \/>Republika Koperativa e Guajan&euml;s<br \/>26.05.1966 Britania Republika e Surinamit<br \/>25.11.1975 Holanda <br \/>Republika e e Indonezis&euml;<br \/>17.08.1945 Holanda Republika Arabe e Siris&euml;<br \/>17.04.1946 Franca <br \/>Republika Islamike e Iranit<br \/>01.04.1975 &#8212;&#8212;&#8211; Republika e Shqip&euml;ris&euml;<br \/>28.11.1912 P. Osmane<br \/>Republika e Irakut<br \/>03.10.1932 Britania Republika e Taxhikistanit<br \/>09.09.1991 BRSS<br \/>Unioni (Bashkimi) i Komore<br \/>06.07.1975 Franca Republika Togoleze<br \/>27.04.1960 Franca <br \/>Republika e Jemenit<br \/>22.05.1990 Bashkimi i Jemenave Republika Tuniziane<br \/>20.03.1956 Franca <br \/>Mbret&euml;ria Hahimite e Jordanit<br \/>25.05.1946 Britania Turkmenistani<br \/>27.11.1991 BRSS<br \/>Republika e Kamerunit<br \/>01.01.1960 Franca Republika e Turqis&euml;<br \/>29.11.1923 P.Osmane<br \/>Shteti i Katarit<br \/>03.09.1971 Britania Republika e Ugand&euml;s<br \/>09.11.1962 Britania <br \/>Republika e Kazakistanit<br \/>16.12.1991 BRSS Republika e Uybeksitanit<br \/>01.12.1991 BRSS<br \/>Shteti i Kuvajtit<br \/>19.06.1961 Britania Republika e Xhibut<br \/>27.06.1977 Franca <br \/>Kirgistan<br \/>31.08.1991 BRSS<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[1] Marr&euml; dhe p&euml;rpunuar nga Literatura gjeografike dhe internet, nga Autori. [2] Decolonization, the French Empire and sites of memory, Dr Robert Aldrich, University of Sydney Keywords, anti-colonialism, colonialism, decolonization, the French Empire, sites of memory. f. 1 &ndash; 2. [3] James B. Alcock, B.A. History Of The Br it ish Empire And Commonw ealth The Greatest Empire The Wor ld Has Ever Know n Upon Which The Sun Never Set. f. 3 &ndash; 4. [4] Marr&euml; dhe p&euml;rpunuar nga Literatura gjeografike dhe internet, nga Autori. [5] <a href=\"http:\/\/www.britannica.com.\">http:\/\/www.britannica.com.<\/a> [6] Marr&euml; dhe p&euml;rpunuar nga Literatura gjeografike dhe internet, nga Autori. [7] <a href=\"http:\/\/www-tc.pbs.org\">http:\/\/www-tc.pbs.org<\/a> . [8] Po aty. [9] <a href=\"https:\/\/www.cia.gov.\">https:\/\/www.cia.gov.<\/a> [10] Po aty.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Historia e krijimit t&euml; shteteve islame p&euml;rfshin t&euml; gjitha shtetet an&euml;tare t&euml; OBI &ndash; t, si dhe shkurtimisht jan&euml; p&euml;rfshir&euml; edhe shtetet t&euml; cilat, kan&euml; status v&euml;zhgues. N&euml; k&euml;t&euml; punim nuk jan&euml; elaborue shtetet q&euml; kan&euml; p&euml;rqindje t&euml; madhe t&euml; popullsis&euml; myslimane mir&euml;po nuk jan&euml; an&euml;tare t&euml; OBI &ndash; it. (Sahara Per&euml;ndimore, Kosova, Tanzania etj.). [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1313","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-c98-ceshtje-bashkekohore"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1313","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1313"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1313\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1313"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1313"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1313"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}