{"id":1315,"date":"2016-02-22T13:11:37","date_gmt":"2016-02-22T13:11:37","guid":{"rendered":"http:\/\/shkollaislame.com\/SHKIWP\/index.php\/2016\/02\/22\/gjeografia-e-shteteve-islame-1\/"},"modified":"2016-02-22T13:11:37","modified_gmt":"2016-02-22T13:11:37","slug":"gjeografia-e-shteteve-islame-1","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/shkollaislame.com\/?p=1315","title":{"rendered":"GJEOGRAFIA E SHTETEVE ISLAME[1]"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\">Gjeografia e shteteve islame p&euml;rfshin t&euml; gjitha shtetet an&euml;tare t&euml; OBI &ndash; t. N&euml; k&euml;t&euml; studim koh&euml; pas kohe jan&euml; p&euml;rfshir&euml; edhe shtetet t&euml; cilat, kan&euml; status v&euml;zhgues, si dhe shtetet t&euml; cilat nuk jan&euml; an&euml;tare t&euml; OBI &ndash; t, mir&euml;po kan&euml; p&euml;rqindje t&euml; madhe t&euml; popullsis&euml; myslimane (Sahara Per&euml;ndimore, Kosova, Tanzania etj.)<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Punimi i &euml;sht&euml; ndar&euml; n&euml; kat&euml;r kapituj. N&euml; kapitullin e par&euml;, jan&euml; trajtuar: 1. Pozita gjeografike, 2. Shtetet e Bot&euml;s islame, 3. Historia e krijimit t&euml; shteteve Bot&euml;s islame, 4. Organizatat tjera t&euml; shteteve t&euml; Bot&euml;s islame;<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"> <!--more--> <\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">N&euml; kapitullin e dyt&euml;, jan&euml; trajtuar karakteristikat fiziko &ndash; gjeografike dhe resurset natyrore: 1. Relievi, 2. Klima, 3. Uj&euml;rat, 4. Bota bimore dhe shtazore, 5 . Resurset natyrore.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">N&euml; kapitullin e tret&euml;, jan&euml; trajtuar karakteristikat demografike: 1. Numri i popullsis&euml; 2. Migrimet, 3. Lindshm&euml;ria 4. Vdekshm&euml;ria. dhe 5. Infrastruktura.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">N&euml; kapitullin e kat&euml;rt, jan&euml; trajtuar: 1 Ekonomia, 2. Infrastruktura dhe sh&euml;rbimet.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Pozit&euml;s gjeografike<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Organizata p&euml;r Bashk&euml;punim Islamik &#8211; OBI (Shtetet e Bot&euml;s Islame), &euml;sht&euml; organizata e dyt&euml; m&euml; e madhe nd&euml;r &ndash; qeveritare pas Kombeve t&euml; Bashkuara, n&euml; t&euml; cil&euml;n jan&euml; t&euml; an&euml;tar&euml;suara 57 shtete q&euml; shtrihen n&euml; kat&euml;r kontinente, n&euml; Azi, Afrik&euml;, Evrop&euml;, dhe Amerik&euml;n Latine. Shumica d&euml;rrmuese e ndodh&euml;n n&euml; dy kontinente: Afrik&euml; dhe Azi.[2]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Bazuar n&euml; hart&euml;n nr. 1, shihet se n&euml; kontinentin e Afrik&euml;s ndodh&euml;n 27 shtete apo 47,37 %, n&euml; Azi ndodh&euml;n 27 shtete apo 47,37 %, n&euml; Amerik&euml;n Latine 2 shtete apo 3,51 % si dhe ne Evrop&euml; 1 shtet apo 1,75 %.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">N&euml; aspektin e rajoneve gjeografike, shtete e OBI &ndash; t shtrihen: n&euml; Afrik&euml;n Veriore (6 shtete apo 10,53 %), Afrik&euml;n Per&euml;ndimore (13 shtete apo 22,81 %), Afrik&euml;n Qendrore (3 shtete apo 5,26 %), Afrik&euml;n Lindore (5 shtete apo 8,77 %), Azin&euml; Juglindore (3 shtete apo 5,26 %), Azin&euml; Jugore (5 shtete apo 8,77 %), Azin&euml; Jugper&euml;ndimore (14 shtete apo 24,57 %), Azin&euml; Qendrore (5 shtete apo 8,77 %), Amerik&euml;n Jugore (2 shtete apo 3,51 %) dhe Evrop&euml;n Jugore (1 shtet apo 1,75 %).<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sip&euml;rfaqja e OBI &ndash; t, p&euml;rfshin 29.091.707 km2 ose p&euml;raf&euml;rsisht &frac14; e sip&euml;rfaqes kontinentale t&euml; bot&euml;s, e cila ka af&euml;rsisht 149 milion&euml; km2. Numri i banor&euml;ve t&euml; Shteteve OBI &ndash; t arrin n&euml; 1.614 miliard, q&euml; p&euml;rb&euml;n 22.9 % t&euml; numrit t&euml; p&euml;rgjithsh&euml;m t&euml; bot&euml;s prej 7.058 miliard (viti 2012). Shih tabel&euml;n nr. 1<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Bazuar n&euml; hart&euml;n politike t&euml; Bot&euml;s, shtetet OBI &ndash; t shtrihen n&euml; t&euml; dy gjer&euml;sit&euml; dhe n&euml; t&euml; dy gjat&euml;sit&euml; gjeografike. Shtetet OBI &ndash; t shtrihen midis 56,40 t&euml; gjer&euml;sis&euml; gjeografike veriore (Kazakistan) e 26,80 t&euml; gjer&euml;sis&euml; gjeografike jugore (Mozambik) dhe 61,10 (Guajana) t&euml; gjat&euml;sis&euml; per&euml;ndimore e 140,540 (Indonezi) t&euml; gjat&euml;sis&euml; gjeografike lindore. Pjesa m&euml; e madhe e OBI &ndash; t ndodhet n&euml; hemisfer&euml;n veriore. Po ashtu pjesa m&euml; e madhe e OBI &ndash; t &euml;sht&euml; n&euml; gjat&euml;sin&euml; gjeografike lindore.[3]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Shtetet e OBI &ndash; t, kan&euml; pozit&euml; t&euml; p&euml;rshtatshme gjeografike k&euml;t&euml; pozit&euml; m&euml; s&euml; miri ja mund&euml;son shtrirja gjeografike n&euml; kat&euml;r kontinente, shumica e shteteve shtrihen n&euml; qend&euml;r t&euml; globit tok&euml;sor, si&ccedil; jan&euml; shtetet n&euml;: Afrik&euml;n Veriore, Afrik&euml;n Per&euml;ndimore, Afrik&euml;n Lindore, Azin&euml; Jugper&euml;ndimore, Azin&euml; qendrore dhe Evropa Jugore. [4]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">N&euml; hap&euml;sir&euml;n e OBI &ndash; t ndodh&euml;n edhe ngushticat m&euml; t&euml; r&euml;nd&euml;sishme q&euml; sh&euml;rbejn&euml; si ura lidh&euml;se mes&euml; kontinenteve, si dhe n&euml;p&euml;r k&euml;to ngushtica kalojn&euml; rrug&euml; t&euml; r&euml;nd&euml;sishme detare. Ngushticat e r&euml;nd&euml;sishme q&euml; ndodh&euml;n n&euml; hap&euml;sir&euml;n e OBI &ndash; t jan&euml;: 1. Ngushtica e Gjibraltarit, 2. Ngushtica e Dardaneleve, 3. Ngushtica e Bosforit, 4. Kanali Suezit (&euml;sht&euml; kanal jo natyral, por i hapur nga njeriut, p&euml;r te bashkuar Detin Mesdhe me Oqeanin Indian si rrug&euml; m&euml; e af&euml;r p&euml;r n&euml; Indi.) 5. Ngushtica e Otrantos etj. Gjithashtu hap&euml;sira e OBI &ndash; t, ka dalje n&euml; tre nga kat&euml;r oqeanet sa ka gjithsej planeti i Tok&euml;s (Oqeani Atlantik, Indian, Paq&euml;sor) dhe nj&euml; num&euml;r t&euml; madh detesh.[5]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kjo pozit&euml; gjeografike ja ka mund&euml;suar hap&euml;sir&euml;s s&euml; OBI &ndash; t, q&euml; n&euml;p&euml;r k&euml;t&euml; hap&euml;sir&euml; t&euml; kalojn&euml; rrug&euml;t e r&euml;nd&euml;sishme bot&euml;rore, detare e ajrore. Kjo pozit&euml; e p&euml;rshtatshme ndikon q&euml; k&euml;tu t&euml; realizohen t&euml; ardhura t&euml; mira q&euml; i b&euml;hen trafikut bot&euml;ror. [6]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">HARTA 1. Shtetet e Organizat&euml;s p&euml;r Bashk&euml;punim Islamik (<a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/File\">http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/File<\/a>:OIC_map.png)<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">)<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Shtetet e bot&euml;s islame (Organizat&euml;s p&euml;r Bashk&euml;punim Islamik &ndash; OBI)<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Organizata synon q&euml; t&euml; jet&euml; z&euml;ri i p&euml;rbashk&euml;t i bot&euml;s islame, e cila i mbron interesat e saj dhe siguron q&euml; progresi i mir&euml;qenies s&euml; vendeve an&euml;tare t&euml; vazhdoj&euml; n&euml; nj&euml; atmosfer&euml; t&euml; paqes nd&euml;rkomb&euml;tare. [7]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">OBI &euml;sht&euml; themeluar m&euml; 25 shtator 1969, gjat&euml; samitit q&euml; u mbajt n&euml; Mbret&euml;rin&euml; e Marokut. Mbajtja e samitit ishte si rezultat i zjarrvenis&euml; s&euml; Xhamis&euml; s&euml; shenjt&euml; Al &ndash; Aksa, q&euml; ndodh&euml;t n&euml; Jerusalem i cili sot ndodh&euml;t i pushtuar nga Izraeli. Prej themelimit deri m&euml; sot numri i shteteve &euml;sht&euml; rritur nga 25 shtete themeluese n&euml; 57 shtete an&euml;tare sa ka sot organizata. Nevoja p&euml;r themelimin e nj&euml; organizate t&euml; till&euml; lindi si pasoj&euml; e rrethanave t&euml; krijuara pas luft&euml;s s&euml; par&euml; bot&euml;rore ku u shkat&euml;rrua edhe Kalifati (me shuarjen e Perandoris&euml; Osmane q&euml; pasoi krijimin e shtetit t&euml; Turqis&euml;), situata u r&euml;ndua pas humbjes s&euml; luft&euml;s 6 ditore n&euml; vitin 1967 t&euml; shteteve islame nga Izraeli. Kjo organizat&euml; ka themeluar kart&euml;n e vet t&euml; t&euml; drejtave t&euml; njeriut, e njohur si Deklarata e Kajros mbi t&euml; drejtat e njeriut n&euml; Islam.[8]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Gjuh&euml;t zyrtare e OBI &ndash; t; jan&euml;: gjuha arabe, gjuha angleze dhe gjuha fr&euml;nge. Selia e organizat&euml;s ndodhet n&euml; qytetin Xheda t&euml; Arabis&euml; Saudite. OBI ka nj&euml; delegacion permanent n&euml; Kombet e Bashkuara. Kjo organizat&euml; paraqitet si p&euml;rfaq&euml;suese e p&euml;rgjithshme e bot&euml;kuptimeve islame n&euml; bot&euml;. [9]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Si&ccedil; u cek edhe m&euml; lart&euml; OBI, ka gjithsej 57 shtete. N&euml; kontinentin e Afrik&euml;s ndodh&euml;n 27, n&euml; Azi ndodh&euml;n 27 shtete, n&euml; Amerik&euml;n Latine 2 si dhe ne Evrop&euml; 1 shtet.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Shtetet q&euml; ndodh&euml;n n&euml; kontinentin e Afrik&euml;s jan&euml;: 1. Uganda, 2. Benini, 3. Burkina Faso, 4. &Ccedil;adi, 5. Tunizia, 6. Algjeria, 7. Ishujt e Bregut t&euml; Fildisht&euml; (p&euml;rfaq&euml;sohen nga flamuri i Bregut t&euml; Fildisht&euml;), 8. Xhibuti, 9. Senegali, 10. Sudani (m&euml; 9 korrik Sudanit i ndahet Sudani jugor m&euml; shumic&euml; t&euml; popullsis&euml; krishtere katolike), 11. Siera Leone, 12. Somalia, 13. Togo, 14. Gaboni, 15. Gambia, 16. Guineja, 17. Guineja Bisao, 18. Kameruni, 19. Libia, 20. Mali, 21. Egjipti, 22. Maroku, 23. Muaritania, 24. Mozambiku, 25. Najgeri, 26. Nigeria, 27. Ishujt Komore.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Shtetet q&euml; ndodh&euml;n n&euml; kontinentin e Azis&euml; jan&euml;: 1. Azerbajxhani, 2. Jordania, 3. Uzbekistani, 4. Afganistani, 5. Emiratet e Bashkuara Arabe, 6. Indonezia, 7. Irani, 8. Pakistani, 9. Bahrejni, 10. Brunei, 11. Bangladeshi, 12. Turqia, 13. Turkmenistani, 14. Arabia Saudite, 15. Siria, 16. Taxhikistani, 17. Iraku, 18. Omani, 19. Palestina, 20. Kirgistani, 21. Katari, 22. Kazakistani, 23. Kuvajti, 24. Libani, 25. Maldivi, 26. Malezia 27. Jemeni.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Shtetet q&euml; ndodh&euml;n n&euml; kontinentin e Azis&euml; jan&euml;: 1. Surinami 2. Guajana.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Shteti q&euml; ndodh&euml;n n&euml; kontinentin e Evrop&euml;s &euml;sht&euml; 1. Shqip&euml;ria.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">P&euml;rve&ccedil; shteteve an&euml;tare n&euml; OBI jan&euml; edhe 5 shtete t&euml; cilat nuk jan&euml; an&euml;tare t&euml; k&euml;saj organizate, mir&euml;po kan&euml; status v&euml;zhgues. Gjat&euml; punimeve t&euml; k&euml;saj Organizate k&euml;to 5 shtete nuk kan&euml; drejt vote n&euml; vendimmarrje.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Shtetet V&euml;zhguese t&euml; Organizat&euml;s p&euml;r Bashk&euml;punim Islamike jan&euml;: 1. Rusia, 2. Republika Afrik&euml;s Qendrore, 3. Tajlanda, 4. Bosnja dhe Hercegovina, 5. Qipro Veriore.[10]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">P&euml;r shkak t&euml; luft&euml;s civile e cila shp&euml;rtheu n&euml; Siri n&euml; vitin 2011 p&euml;r ta larguar nga pushteti Bashar Al Asadin, OBI ka suspenduar Sirin&euml; nga organizata. [11]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Dy shtete tentojn&euml; t&euml; an&euml;tar&euml;sohen n&euml; OBI, mir&euml;po p&euml;r shkaqe politike me an&euml;tar&euml;t e organizat&euml;s k&euml;to shtete pengohen t&euml; an&euml;tar&euml;sohen. Shtetet qe pengohen t&euml; an&euml;tar&euml;sohen n&euml; OBI, jan&euml;: 1. India dhe 2. Pakistani.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">India shteti i 3 &ndash; t&euml; m&euml; popullsi myslimane n&euml; Bot&euml;, ka k&euml;rkuar nga OBI q&euml; t&euml; jet&euml; pjes&euml; e k&euml;saj organizate si shtet m&euml; status v&euml;zhgues. Kandidatura e Indis&euml; &euml;sht&euml; p&euml;rkrahur nga disa shtete an&euml;tare t&euml; OBI &ndash; t, duke p&euml;rfshir&euml; edhe Arabin Saudite. Pakistani shtet fqinj&euml; i Indis&euml; ka kund&euml;rshtuar dhe bllokuar kandidatur&euml;n e Indis&euml; duke e k&euml;rc&euml;nuar OBI &ndash; n, n&euml;se India an&euml;tar&euml;sohet n&euml; OBI, Pakistani do ta bojkotoj organizat&euml;n. Ministria e pun&euml;ve t&euml; jashtme e Pakistanit, e argumentoi bllokimin e kandidatur&euml;s s&euml; Indis&euml; n&euml; OBI, se &euml;sht&euml; kund&euml;r rregullores s&euml; OBI &ndash; t, sipas t&euml; cil&euml;s rregullore nj&euml; shtet i cili &euml;sht&euml; n&euml; konflikt me nj&euml; shtet an&euml;tar t&euml; OBI &ndash; t, nuk mund t&euml; jet&euml; kandidat p&euml;r an&euml;tar&euml;sim n&euml; OBI.[12]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Qeveria e Filipineve n&euml; vitin 2008 ka k&euml;rkuar ti jepet statusi i shtetit v&euml;zhgues n&euml; OBI. K&euml;rkesa e qeveris s&euml; Filipineve &euml;sht&euml; kund&euml;rshtuar nga Fronti &Ccedil;lirimtar Kobtar &ldquo;Moro&rdquo;.[13] Fronti &Ccedil;lirimtar Kobtar &ldquo;Moro&rdquo;, &euml;sht&euml; nj&euml; organizat&euml; politike e themeluar n&euml; vitin 1969, q&euml; lufton p&euml;r t&euml; arritur pavar&euml;sin&euml; e regjionit Bangsamoro nga Filipinet.[14] Fronti &Ccedil;lirimtar Kobtar &ldquo;Moro&rdquo;, prej vitit 1977 ka statusin e an&euml;tarit v&euml;zhgues n&euml; OBI dhe e kund&euml;rshton an&euml;tar&euml;simin e Filipineve si an&euml;tar v&euml;zhgues me pretekstin se an&euml;tar&euml;simi i Filipineve &euml;sht&euml; i pa nevojsh&euml;m.[15]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">P&euml;r tu bashkuar OBI &ndash; t kane k&euml;rkuar edhe disa shtete tjera t&euml; cilat shumic&euml;n e popullsis&euml; e kan&euml; jo myslimane.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Shtetet t&euml; cilat kan&euml; k&euml;rkuar p&euml;r tu an&euml;tar&euml;suar n&euml; OBI jan&euml;: 1. Republika Afrik&euml;s Qendrore, &euml;sht&euml; shtet an&euml;tar m&euml; status v&euml;zhgues n&euml; OBI, n&euml; vitin 2002 ka k&euml;rkuar p&euml;r tu b&euml;r&euml; an&euml;tare me status t&euml; plot n&euml; OBI; 2. Ishujt Maritanus, n&euml; vitin 2002 ka k&euml;rkuar p&euml;r tu b&euml;r&euml; an&euml;tar m&euml; status v&euml;zhgues n&euml; OBI; 3. Brazili n&euml; vitin 2008 ka k&euml;rkuar p&euml;r tu b&euml;r&euml; an&euml;tar m&euml; status v&euml;zhgues n&euml; OBI; 4. Serbia n&euml; vitin 2008 ka k&euml;rkuar p&euml;r tu b&euml;r&euml; an&euml;tar m&euml; status v&euml;zhgues n&euml; OBI; 5. Republika Demokratike e Kongos n&euml; vitin 2008 ka k&euml;rkuar p&euml;r tu b&euml;r&euml; an&euml;tar m&euml; status v&euml;zhgues n&euml; OBI dhe n&euml; vitin 2011 ka k&euml;rkuar b&euml;r&euml; tu b&euml;r&euml; an&euml;tare m&euml; status t&euml; plot n&euml; OBI; 6. Nepali n&euml; vitin 2008 ka k&euml;rkuar p&euml;r tu b&euml;r&euml; an&euml;tar m&euml; status v&euml;zhgues n&euml; OBI; 7. Shri Lanka n&euml; vitin 2008 ka k&euml;rkuar p&euml;r tu b&euml;r&euml; an&euml;tar m&euml; status v&euml;zhgues n&euml; OBI; 8. Bjellorusia n&euml; vitin 2008 ka k&euml;rkuar p&euml;r tu b&euml;r&euml; an&euml;tar m&euml; status v&euml;zhgues n&euml; OBI; 9. Kenia n&euml; vitin 2011 ka k&euml;rkuar p&euml;r tu b&euml;r&euml; an&euml;tare m&euml; status t&euml; plot&euml; n&euml; OBI; 10. Republika Popullore e Kin&euml;s n&euml; vitin 2012 ka k&euml;rkuar p&euml;r tu b&euml;r&euml; an&euml;tar m&euml; status v&euml;zhgues n&euml; OBI.[16]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Disa shtete edhe pse kan&euml; p&euml;rqindje t&euml; madhe t&euml; popullsis&euml; myslimane, nuk jan&euml; an&euml;tare t&euml; OBI &ndash; t. Prej k&euml;tyre shteteve e vetmja Bosnja dhe Hercegovina ka status v&euml;zhgues. K&euml;to shtete jan&euml;: 1. Sahara Per&euml;ndimore &ndash; 99,6 % e popullsis&euml; jan&euml; mysliman (ndodhet n&euml; Afrik&euml;n Per&euml;ndimore, n&euml; OKB ka statusin e shtetit v&euml;zhgues), 2. Ishujt Mayotte &ndash; 98,8 % (k&euml;ta ishuj ndodhen n&euml; Afrik&euml;n Lindore, jan&euml; koloni franceze q&euml; nga viti 1841. Ishujt Mayotte kan&euml; 92 % t&euml; popullsis&euml; me komb&euml;si komoriane.[17]), 3. Bosnja dhe Hercegovina &ndash; 41,6 % (&euml;sht&euml; an&euml;tar m&euml; status v&euml;zhgues n&euml; OBI), 4. Eritreja &ndash; 36,5 %, 5. Maqedonia &ndash; 34.9 %, 6. Etiopia 33,8 %, 7. Tanzania &ndash; 29,9 %, 8. Kosova me rreth 91,7 % (sipas regjistrimit t&euml; fundit t&euml; kryer n&euml; vitin 2001 sillet rreth 98 %), (nuk njihet si vend i pa varur nga t&euml; gjitha shtetet an&euml;tare t&euml; OBI &ndash; t edhe pse &euml;sht&euml; miratuar nj&euml; rrezulut e cila ju ben&euml; thirrje shteteve an&euml;tare qe nuk e kane njohur Kosov&euml;n q&euml; ta njohin si shtet te pa varur). Nga ana tjet&euml;r disa shtete kan&euml; p&euml;rqindje shum&euml; t&euml; vog&euml;l n&euml; krahasim m&euml; k&euml;to shtete qe nuk jan&euml; an&euml;tare t&euml; OBI &ndash; t. K&euml;to shtete jan&euml; an&euml;tare t&euml; OBI &ndash; t me t&euml; drejta t&euml; plota. Shtetet q&euml; jan&euml; an&euml;tare t&euml; OBI &ndash; t, mir&euml;po kan&euml; p&euml;rqindje t&euml; vog&euml;l t&euml; popullsis&euml; myslimane jan&euml;: 1. Guajana &ndash; 7,2 % e popullsis&euml; jan&euml; mysliman, 2. Gaboni &ndash; 9,7 %, 3. Uganda &ndash; 12,0 %, 4. Togo &ndash; 12,2 %, 5. Surinami &ndash; 15,9 % dhe 6. Kameruni &ndash; 18,0 %. K&euml;tyre shteteve p&euml;r nga p&euml;rqindja e popullsis&euml; myslimane ja u kalon edhe disa shtete tjera t&euml; cilat njihen si shtete jo myslimane. K&euml;to shtete jan&euml;: 1. Mauritanusi me 19,6 % t&euml; popullsis&euml; myslimane, 2. Gana me 16.1 %, 3. Bullgaria me 13, 4 % dhe 4. Gjeorgjia me<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Tabela 1. Disa t&euml; dh&euml;na p&euml;r Shtetet an&euml;tare t&euml; Organizat&euml;s p&euml;r Bashk&euml;punim Islamik<br \/>5 %.[18]<br \/>Shteti Viti Sip. km2. [19] N. pop. Milion. 2012[20] <br \/>% e Muslim<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">2010[21]<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Shteti Viti Sip. km2 <br \/>N. pop. Milion.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">2012<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">% e Muslim 2010<br \/>Afganistan 1969 652.230 33.4 99.8 Liban 1969 10.452 4.3 59.7<br \/>Algjeri 1969 2.381.741 37.4 98.2 Libi 1969 1.759.540 6.5 96.6<br \/>Azerbajgjan 1991 86.600 9.3 98.4 Malajzi 1969 330.803 29.0 61.4<br \/>Arabia Saudit 1969 2.149.690 28.7 97.1 Ishujt Maldive 1976 300 0.3 98.4<br \/>Bahrehn 1970 765 1.3 81.2 Mali 1969 1.240.192 16.0 92.4<br \/>Bangladesh 1974 147.570 152.9 90.4 Mauritania 1969 1.025.520 3.6 99.2<br \/>Benin 1982 112.622 9.4 24.5 Marok 1969 446.550 32.6 99.9<br \/>Brunei 1984 5.765 0.4 51.9 Mozambik 1994 801.590 23.7 22.8<br \/>Burkina Faso 1975 272.967 17.5 58.9 Niger 1969 1.267.000 16.3 98.3<br \/>Bregu i Fildisht 2001 322.463 20.6 36.9 Nigeria 1986 923.768 170.1 47.9<br \/>&Ccedil;ad 1969 1.284.000 11.8 55.7 Oman 1970 309.500 3.1 87.7<br \/>E. B. Arabe 1970 83.600 8.1 76.0 Pakistan 1969 881.912 180.4 96.4<br \/>Egjipt 1969 1.002.000 82.3 94.7 Palestina 1969 6.220 4.3 97.5<br \/>Gabon 1974 267.668 1.6 9.7 Senegali 1969 196.722 13.1 95.9<br \/>Gambia 1974 11.295 1.8 95.3 Siera Leon 1972 71.740 6.1 71.5<br \/>Guinea 1969 245.857 11.5 84.2 Somalia 1969 637.657 10.1 98.6<br \/>Guinea Bissau 1974 36.125 1.6 42.8 Sudan 1969 1.861.484 33.5 71.4<br \/>Guajana 1998 214.969 0.8 7.2 Surinam 1996 163.820 0.5 15.9<br \/>Indonezi 1969 1.904.569 241.0 88.1 Siria 1970 185.180 22.5 92.8<br \/>Iran 1969 1.648.195 78.9 99.6 Shqip&euml;ri 1992 28.748 2.8 82.1<br \/>Irak 1976 438.317 33.7 98.9 Tagjakistan 1992 143.100 7.1 99.0<br \/>Ishujt Komore 1976 1.862 0.8 98.3 Togo 1997 56.785 6.0 12.2<br \/>Jemeni 1986 527.968 25.6 99.0 Tunizia 1969 163.610 10.8 99.8<br \/>Jordan 1969 89.342 6.3 98.8 Turkmenistan 1992 488.100 5.2 93.3<br \/>Kameruni 1975 475.442 20.9 18.0 Turqia 1969 783.562 74.9 98.6<br \/>Katar 1970 11.586 1.9 77.5 Uganda 1974 241.550 35.6 12.0<br \/>Kazakistan 1995 2.724.900 16.8 56.4 Uybeksitan 1995 447,400 29.8 96.5<br \/>Kuvajt 1969 17.818 2.9 86.4 Xhibut 1978 23.200 0.9 97.0<br \/>Kirgistan 1992 199.951 5.7 88.8 Gjithsej 29.091.707 1.614 miliard<br \/>Shteti me sip&euml;rfaqe m&euml; t&euml; madhe n&euml; OBI, &euml;sht&euml; Kazakistani (2.724.900 km2), q&euml; &euml;sht&euml; i 9 &ndash; ti n&euml; bot&euml; p&euml;r nga sip&euml;rfaqja; pasojn&euml;: Algjeria (2.381.741 km2), dhe Arabia Saudite (2.149.690 km2). Nd&euml;rkaq, shtetet me sip&euml;rfaqe m&euml; t&euml; vog&euml;l jan&euml; Maldivi (300 km2); pasojn&euml;: Bahrejni (765 km2) dhe Ishujt Komore (1.862 km2).<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Indonezia &euml;sht&euml; shteti islam q&euml; ka m&euml; s&euml; shumti banor&euml; (afro 241.0 milion&euml; banor&euml;), pason Pakistani (afro 180.4 milion&euml; banor&euml;) dhe Bangladeshi (152.9 milion&euml; banor&euml;). Vet&euml;m k&euml;to tri shtete p&euml;rbejn&euml; 34,5 % t&euml; numri t&euml; gjithmbarsh&euml;m t&euml; banor&euml;ve t&euml; OBI &ndash; it. Ishujt Maldive &euml;sht&euml; shteti me num&euml;r m&euml; t&euml; vog&euml;l t&euml; banor&euml;ve (afro 300.000 banor&euml;); pasojn&euml;: Brunei (400.000 banor&euml;), Ishujt Komore dhe Guajana me nga (800.000 banor&euml;). Shteti m&euml; m&euml; pak p&euml;rqindje t&euml; popullsis&euml; myslimane &euml;sht&euml; Guajana me 7,2 % t&euml; popullsis&euml;. Shih tabel&euml;n 1<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Literatura<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Meleqi, GJEOGRAFIA REGJIONALE &ndash; I (Evropa), Prishtin&euml; 2008, (Dispenc)<br \/>Meleqi, GJEOGRAFIA REGJIONALE &ndash; II (KONTINENTET JASHT&Euml; EVROP&Euml;S), Prishtin&euml; 2008, (Dispenc)<br \/>ATLAS GJEOGRAFIK , TRIMAKS, Shkup 2008,<br \/>Population Reference Bureau, 2012 World Population Data Sheet (Most Populous Countries, 2012 and 2050)<br \/>http:\/\/features.pewforum.org\/muslim-population\/<br \/>http:\/\/www.oic-oci.org<br \/>http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/List_of_countries_and_dependencies_by_area<br \/>http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Moro_National_Liberation_Front<br \/>http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Member_states_of_the_Organisation_of_Islamic_Cooperation<br \/>https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Mayotte#cite_note-1<br \/>Vazhdon me: Historia e krijimit t&euml; shteteve Bot&euml;s islame, Organizatat tjera t&euml; shteteve t&euml; Bot&euml;s islame.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[1] M&euml; shtetet islame kemi p&euml;rfshi t&euml; gjitha shtetet Organizat&euml;s p&euml;r Bashk&euml;punim Islamik (OBI)<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[2] <a href=\"http:\/\/www.oic-oci.org\">http:\/\/www.oic-oci.org<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[3] Marr&euml; dhe p&euml;rpunuar nga Literatura dhe hartat gjeografike nga Autori<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[4] Po aty<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[5] Po aty<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[6] Po aty<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[7] <a href=\"http:\/\/www.oic-oci.org\">http:\/\/www.oic-oci.org<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[8] <a href=\"http:\/\/www.oic-oci.org\">http:\/\/www.oic-oci.org<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[9] Po aty<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[10] Po aty<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[11] Po aty<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[12] <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Member_states_of_the_Organisation_of_Islamic_Cooperation\">http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Member_states_of_the_Organisation_of_Islamic_Cooperation<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[13] Po aty<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[14] <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Moro_National_Liberation_Front\">http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Moro_National_Liberation_Front<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[15] <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Member_states_of_the_Organisation_of_Islamic_Cooperation\">http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Member_states_of_the_Organisation_of_Islamic_Cooperation<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[16] Po aty<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[17] <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Mayotte#cite_note-1\">https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Mayotte#cite_note-1<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[18] <a href=\"http:\/\/features.pewforum.org\/muslim-population\/\">http:\/\/features.pewforum.org\/muslim-population\/<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[19] Population Reference Bureau, 2012 World Population Data Sheet (Most Populous Countries, 2012 and 2050). faq. 6 &ndash; 9<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[20] <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/List_of_countries_and_dependencies_by_area\">http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/List_of_countries_and_dependencies_by_area<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">[21] <a href=\"http:\/\/features.pewforum.org\/muslim-population\/\">http:\/\/features.pewforum.org\/muslim-population\/<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">M.sc Artan S. Mehmeti<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gjeografia e shteteve islame p&euml;rfshin t&euml; gjitha shtetet an&euml;tare t&euml; OBI &ndash; t. N&euml; k&euml;t&euml; studim koh&euml; pas kohe jan&euml; p&euml;rfshir&euml; edhe shtetet t&euml; cilat, kan&euml; status v&euml;zhgues, si dhe shtetet t&euml; cilat nuk jan&euml; an&euml;tare t&euml; OBI &ndash; t, mir&euml;po kan&euml; p&euml;rqindje t&euml; madhe t&euml; popullsis&euml; myslimane (Sahara Per&euml;ndimore, Kosova, Tanzania etj.) Punimi i [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1315","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-c98-ceshtje-bashkekohore"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1315","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1315"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1315\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1315"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1315"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/shkollaislame.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1315"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}